Vasalemma mõis

Iseseisvaks mõisaks kujunes Vasalemma 1825. aastal. Mõisa omanikuks oli Thomas von Ramm. Esimeseks härrastemajaks oli suhteliselt väike puithoone, mis asus praeguse hoone lähedal ja lammutati 1940. aastal. 1886. aastal läks mõis Baggehufwudtide perekonna valdusesse. Nende oma oli ka Saku mõis koos õllevabrikuga ja Nõva mõis. Mõisahärra Valerio von Baggehufwudt kirjutas mõisa oma poja Eduardi nimele. Praegune mõisahoone rajati aastatel 1890-1893. Seni pole täpselt teada, kes oli mõisahoone arhitekt. Viidatud on K.Wilckenile, kuid mingeid dokumentaalseid tõendeid selle kohta ei ole. Neogooti stiilis mõisahoone ehituseks kasutati kohalikku paekivi, nn. vasalemma marmorit. Baggehufwudtide valduses oli mõis kuni 1916. aastani. Seejärel asus mõisas aianduskool ning Tallinna Õpetajate Seltsi puhkekodu. 1922. aastal rentis selts osa ruume Kloostri vallale kooli avamiseks. Sellest peale töötab mõisas kool.

Vasalemma Põhikooli ajaloost Kooli vanem periood Vasalemma vallakooli asutamisaastaks peetakse aastat 1859. Kool asus siis Vasalemma mõisa rehetoas, kus 12-14 aastased poisid käisid kolm korda nädalas lugemist õppimas. 1884. aastal ostis Kloostri vald Annuste talu omanikult maja ja tüki maad. Majale ehitati klassiruumide osa juurde. Sellest ajast nimetati kooli Annuste kooliks. Esimene õpetaja Annuste koolis oli (ehtne koolmeistri nimi). Aja jooksul jäid nii Annuste kool kui ka teised väikesed koolid lastele kitsaks ning 1922. aastal hakkasid ümbruskonna lapsevanemad koguma allkirju kooli avamise toetuseks endises Vasalemma mõisa majas. Maakonna nõukogu otsusel taotlus rahuldati ning kool alustas mõisas tegevust alates 13. novembrist 1922. Samast Maakonna nõukogu otsusest saab teada, et tolleaegses koolipiirkonnas elas 1413 inimest ja 7-16 aastaseid lapsi oli 193. Kooli tuli neist 1922. aastal 83 last.

Kool aastatel 1940-1945

Selle perioodi kohta ei ole leitud ühtki dokumenti. Arvatavasti peideti või hävitati need dokumendid erinevate okupatsioonivõimude vahetumisel. Neid aegu on meenutanud kooli kauaaegne õpetaja Melanie Õngo. 1941. aastal olid venelased mõisahoonesse teinud sõjaväehaigla. Koolijuhataja kohuseid täitnud Julius Oengo (Oro) sattus vene võimudega vastuollu ning arreteeriti. Tema edasise elukäigu kohta andmed puuduvad. Kui sakslased tulid, avati mõisas sakslaste koolituskeskus. Sakslastel olid kaasas sõjavangid – venelased ja ingerlased, kes rüüstasid kooli inventari. Osa mööblit veeti Ämarisse ja maakaardid vedelesid maja ümber poris. Kool pidi kolima nn. vanapreilna majja. Sõja tingimustes oli õpetamine katkendlik, kuid lapsi võimude vahetumine eriti ei häirinud.

Kool aastatel 1945-1956

Saksa okupatsiooni ajal domineerisid kuueklassilised algkoolid. 1944/45. õppeaastast hakati neid koole nimetama mittetäielikeks keskkoolideks. Põhitüübiks pidi kujunema seitsmeklassiline mittetäielik keskkool. Õpetajate ees seisis raske küsimus: kuidas sobitada kokku oma tõekspidamisi, kooli traditsioone ja uut okupatsioonikorda. Raskusi oli distsipliiniga. 1948/49. õppeaastal sai kooli juhatajaks A. Kurol, kuid seda väga lühikeseks ajaks, sest algas küüditamine ning nii vastne koolijuhataja kui ka osa lapsi koos vanematega ja üks õpetaja küüditati. Lastega juhtus ka palju õnnetusi sõjast maha jäänud relvade ja muu kraami läbi. 1949/50. õppeaastal sai kool uue juhataja – Elmar Oja. Melanie Õngo mälestustest: “Elmar Oja oli Johannes Käisi õpilane. Ta oli väga hea metoodik, aga laisk. Kui ta tunde vaatamas käis, andis alati head nõu. Suurt tähelepanu pööras õpetatava tasemele ja distsipliinile.” Elmar Oja oli hea õpetaja kuid halb majandusmees. 1951. aasta septembris ilmnes, et kool ei olnud õppeaastaks valmis: koolimaja aknad olid katki, talveküte varumata, ruumid ja kooli ümbrus koristamata.

Alates 1952. aastast sai kooli juhatajaks Selma Saarna-Uustalu, kes jäi sellesse ametisse 26 aastaks. Selma Uustalut peetakse tänaseni parimaks direktoriks ja tugevaks majandusjuhiks, kelle ajal omandas kool kaasaegse näo. Pärast sõda oli õpetaja keeruline olla. Paljud pühad olid keelatud, õpilasürituste sisu pidi vastama kehtivale ideoloogiale. Melanie Õngo mälestustest: “Igas kodus räägiti hoopis teist juttu, kui meie koolis pidime rääkima ja me teadsime seda väga hästi. Näiteks 1947. aasta detsembris olid aktused nii Stalini kui Koidula sünnipäeval. Lapsed lugesid erinevail päevil ülistuslaule Stalinile ja Venemaale ning vabadusele ja Eestimaale.”

Kool aastatel 1956-1964

1956/57. aastal loodi koolis lastevanemate soovil VIII klass. Kool hakkas kasvama keskkooliks ja sai nimeks Keila rajooni Vasalemma Keskkool. Lapsi oli kevadel 210, õpetajaid 19. Kool töötas ruumikitsikuse tõttu kahes vahetuses. 1959/60. õppeaastal lõpetas 11. klassi 33 õpilast. Vasalemma Keskkooli osa hakkas hääbuma 1962. aastal, kui üheksanda klassi avamiseks ei olnud enam piisavalt lapsi.

Kool aastatel 1978-1988

1978. aastal jäi pensionile kooli direktor Selma Uustalu. Järgnevaid aastaid iseloomustab direktorite sage vahetumine, jutud kooli sulgemisest ja laste arvu pidev vähenemine. 1979. aastal moodustati I ja II klassist liitklass. Kolme aasta pärast olid aga kõik 7 last koolist lahkunud ja neljandat klassi ei avatudki. 1982. aastal oli lapsi esmakordselt alla saja – 89. Üheks põhjuseks võib lugeda ebakindlust kooli tuleviku suhtes. Paljud meesõpetajad tulid kooli vaid paariks aastaks, ja sedagi põhjusel, et maakoolis töötamine vabastas neid sõjaväest.

Kool aastatel 1988-tänaseni

1988/89. õppeaastast töötab kool üheksaklassilisena. 1990/91. hakkas kool alluma Vasalemma külanõukogule (alates 1992. aasta kevadest Vasalemma vald). Tänu uuele alluvussüsteemile likvideeriti liitklassid. Alates 1993. aastast on kooli direktoriks Siiri Kasemaa. 1994. aastast on õpilaste arv tõusnud üle saja. 1994. sai kool esimesed arvutid. Sellest ajast on kooli õppekavas ühe vabaainena arvutiõpetus. Üha rohkem kasutatakse arvuteid ainetundidess. 1996. aastal alustas vallavalitsus mõisa renoveerimist. Maja sai kaasaegse küttesüsteemi. Hoone pööningukorrusele ehitati ruumid raamatukogule, muusika-, käsitöö- ja arvutiklassile. 1997. aastal vahetati välja kooli aknad. 1999. aastal renoveeriti hoone keldrikorrus. Kool sai kaasaegsed duširuumid ja uued söökla abiruumid. Aastatel 2000-2003 remonditi kõik klassiruumid,  2004. aastal taastati terrass, 2006.a. renoveeriti saal.

2014. aasta lõpus valmis kooli õppe-spordihoone, kus paiknevad peale spordisaali ka jõusaal, tehnoloogiaklassid ja kolm klassiruumi I-III klassile.

2023/2024. õppeaastal õpib Vasalemma koolis 140 õpilast.